ÄRIPÄEV AS

Ettevõte arendab ja plaanib edasi arendada eelkõige digitaalseid ärimeedia ja infoteenuseid: lansseeriti personaalsete eelistuste järgi kohanduv keskkond Äripäev PRO koos Infopanga infoelementide ja monitooringuteenusega, ühendati FoundMe ja IT‑uudiste portaal Äritehnoloogia keskkonnaks, loodi investeerimismäng investori segmendile (mille järgmised hooajad on plaanis), arendati raadios tehisintellektil põhinev assistent uudiste toimetamiseks ja ettelugemiseks, laiendatakse Infopanga teenuseid (sh võlaregister ja Radar) ning on loodud ja edasi arendamisel eraldi ettevõttesisene IT‑arendusmeeskond kõigi digitaalsete keskkondade ja toodete arendamiseks.

Juhatuse liikmetele arvestati tasusid kokku 345 tuhat eurot. Juhatuse liikmete leping sisaldab lisahüvena tingimust, et juhatuse liikme vabastamisel maksab ettevõte lahkumishüvitisena 12 kuu tasu.

Ettevõtte tulumaksueelse kasumi rentaablus (EBT marginaal) oli 2025. aastal 11,0%. See on ärimeedia ja teenuste ettevõtte jaoks tugev näitaja, mis viitab heale kasumlikkusele ning heale kulude kontrollile ka pingelises majanduskeskkonnas.

Varade rentaablus (ROA) oli 17,3%. See on väga kõrge tasemega näitaja, mis tähendab, et iga varadesse paigutatud euro teenib ettevõttele märkimisväärselt kasumit ja vara kasutatakse efektiivselt.

Omakapitali rentaablus (ROE) oli 75,9%. Tegemist on erakordselt kõrge näitajaga, mis tuleneb nii heast kasumlikkusest kui ka suhteliselt väikesest omakapitalist; omaniku vaates on tootlus väga hea, kuid see tähendab ka, et tegevus põhineb suurel määral klientide ettemaksetel, mitte omakapitalil.

Ärikasumi marginaal (EBIT marginaal) oli ligikaudu 10,2% (ärikasum 2,102 mln eurot müügitulust 20,666 mln eurot). See on heal tasemel, arvestades meedia- ja üritusäri tsüklilisust ja kulusurvet; ettevõte suudab tegevuskulusid hoida kontrolli all.

Puhaskasumi marginaal oli ligikaudu 7,8% (puhaskasum 1,614 mln eurot müügitulust 20,666 mln eurot). See on kasumlik, kuid veidi nõrgem kui eelmisel aastal (kuna kasum langes), mis näitab, et tulude stagneerumise juures on surve kasumile kasvanud.

Käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhtarv (current ratio) oli umbes 1,27 (käibevara 9,209 mln eurot, lühiajalised kohustised 7,229 mln eurot). See on mõõdukalt hea likviidsus; ettevõte suudab lühiajalised kohustused katta, kuid padi ei ole väga suur ning suur osa kohustustest on klientide ettemaksed, mis eeldavad stabiilset teenuse osutamist.

Kiire likviidsuse suhtarv (quick ratio, ilma varudeta) oli umbes 1,22 (käibevara ilma varudeta 8,715 mln eurot, lühiajalised kohustised 7,229 mln eurot). See on hea näitaja, mis kinnitab, et ka ilma varusid arvestamata on lühiajaliste kohustuste katmine võimalik.

Tööjõukulude osakaal müügitulus oli ligikaudu 52,8% (tööjõukulud 10,909 mln eurot, müügitulu 20,666 mln eurot). Sisumahuka meedia- ja teenuseettevõtte jaoks on see tase ootuspärane, kuid kõrge; see tähendab, et ärimudel on tugevalt tööjõumahukas ja palgasurve mõjutab otseselt kasumlikkust.

Müügikasv oli -0,1% (müügitulu praktiliselt eelmise aastaga sama). See ei ole hea näitaja, kuna näitab, et käive ei kasvanud, kuid arvestades turu üldist langust ja reklaamiturul toimunud vähenemist, võib stabiilsust pidada siiski rahuldavaks tulemuseks.

Raha ja raha ekvivalentide osakaal varades oli ligikaudu 75% (raha 7,036 mln eurot varadest 9,355 mln eurot). See on väga kõrge tase, mis viitab tugevale likviidsuspositsioonile ja konservatiivsele rahahaldusstrateegiale, kuid samas võib tähendada, et osa vahendeid ei ole tootlikult investeeritud.

Dividendide väljamakse suhe puhaskasumisse (payout ratio) on ligikaudu 99,1% (plaanitavad dividendid 1,6 mln eurot, kasum 1,614 mln eurot). See on omaniku vaates väga soodne, kuid ettevõtte enda kapitali tugevdamise ja investeerimisvõimekuse vaates agressiivne poliitika, mis jätab tuleviku kasvu rahastamisel suuresti sõltuvaks teenitavast kasumist ja kontsernisisestest lahendustest.

Ettevõtte müügitulu jäi 2025. aastal 20,7 miljoni euroga sisuliselt eelmise aastaga samale tasemele, kuid aruandeaasta kasum vähenes 2,3 miljonilt eurolt 1,6 miljoni euroni. Ärikasum kahanes 2,35 miljonilt eurolt 2,10 miljonile eurole, kusjuures kasumi langust mõjutas oluliselt põhivarade kulumi ja väärtuse languse suurenemine 148 tuhandelt eurolt 601 tuhande euroni. Rahavoog äritegevusest paranes 1,75 miljonilt eurolt 2,50 miljoni euroni, samas kui investeerimistegevuse rahavoog liikus -142 tuhandelt eurolt 14 tuhande euro suurusesse plussi. Finantseerimistegevusest väljamakstud dividendid suurenesid 2,1 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni, mistõttu raha ja raha ekvivalentide netokasv jäi 215 tuhande euroni (2024. aastal vähenes raha 493 tuhande euro võrra). Bilansis vähenes varade maht 9,6 miljonilt eurolt 9,4 miljoni euroni, kusjuures omakapital kahanes 2,8 miljonilt eurolt 2,1 miljoni euroni ning lühiajalised kohustised kasvasid 6,8 miljonilt eurolt 7,2 miljoni euroni. Omakapitali rentaablus langes 81,7%-lt 75,9%-le ja varade rentaablus 23,8%-lt 17,3%-le, viidates kasumlikkuse vähenemisele võrreldes eelmise aastaga.

Ettevõte on aruandeaastal investeerinud peamiselt digitaalsete toodete ja IT‑arendusvõimekuse suurendamisse: uuendati erinevaid tehnoloogiaid, loodi eraldi majasisene arendusmeeskond, arendati ja võeti kasutusele uusi veebikeskkondi (sh Äripäev PRO, Infopanga süsteemide ja keskkonna arendused, Salesforce’i põhine reklaamimüügi platvorm, mis hiljem ühe aasta jooksul täielikult amortiseeriti). Materiaalsetesse ja immateriaalsetesse põhivaradesse investeeriti kokku 58 tuhat eurot ning lühiajalistesse finantsinvesteeringutesse (Investor Toomase portfell) jätkati investeerimist. Tulevikus plaanitakse jätkata digitaalsete toodete ja veebiplatvormide funktsionaalsuse arendamist, Infopanga keskkonna edasiarendamist ning sisesete IT‑arenduste mahu kasvatamist, et suurendada efektiivsust ja laiendada digitaalset tooteportfelli.

Ettevõte kasutab kontoris alates 2022. aastast taastuvenergiat ja on sellega vähendanud büroopinna CO2 jalajälge umbes 85% ning hoidnud seda taset; arendab paberivaba tööviisi ja jäätmekäitluse tõhustamist; suurendab veebiplatvormide energiatõhusust ja vähendab tehnoloogilisi kulusid ja keskkonnakoormust; pöörab ürituste ja konverentside korraldamisel erilist tähelepanu kestlikkusele (valib kestlikke partnereid ja toimumispaiku, kasutab kraanivett ja korduvkasutatavaid pudeleid ning nõusid, pakub kohalikku ja taimset toitu, väldib trükimaterjale, soodustab prügi sorteerimist ja keskkonnasõbralikku liikumist, kasutab võimalusel taastuvenergiat ja säästlikke valguslahendusi, on loobunud pabervihikutest ja kasutab digivihikuid ning jagab oma põhimõtteid ürituste e-poes teadlikkuse tõstmiseks); mõõdab koostöös Bonnieri grupiga alates 2021. aastast ettevõtte ökoloogilist jalajälge (energia, paber, töövahendid, transport, levikulud, tehnoloogiline saaste) ja kaardistab töötajate transpordiharjumusi; toetab töötajate heaolu vaimse tervise teenuste, sporditoetuste, terviseedenduse, rahuloluküsitluste, sisekoolituste, ühisürituste ja heategevuslike algatustega ning on käivitanud brändisaadikute programmi, et tugevdada kaasaegse ja vastutustundliku tööandja mainet.