ÄRIPÄEV AS

2024. aastal jätkas AS Äripäev oma tooteportfelli arendamist ja laiendamist, eesmärgiga olla jätkuvalt suurim, professionaalsem ja laiahaardelisem ärimeedia infopakkuja Eesti turul. Oktoobris 2023 käivitati Äripäev PRO pakett, mis võimaldab klientidel ligi pääseda ettevõtete ja ärilisike andmetele, Financial Timesi lugudele, podcastidele ja muule kõrge väärtusega infomaterjalile. Kõik Äripäeva veebid läbisid 2024. aastal värske kujunduse, mis on selgem ja kasutajasõbralikum ning lisandus mitmeid praktilisi funktsioone, näiteks sektoripõhised ettevõtte tervise näitajad, Eesti majanduse näitajad ja võlaregistri andmed. Veebilehtede energiatarbimine kahanes neljakordselt ja laadimiskiirus paranes kahekordselt.

Lõppenud aasta mais avati neljateistkümnenda teemaveebina "kestlikkusuudised" nimeline jätkusuutlikkuse sait, mis iseäranis keskendub lisaks uudistele ka konverentsidele, koolitustele, podcastidele ja raamatule.

Novembris lõppes Äripäeva klienditarkvara väljavahetamise esimene etapp, mis oli üks aasta suurimaid tarkvarainvesteeringuid. Äripäev sõlmis ka koostöölepingu ajakirjaga Kalastaja, tulekul on tarbijatele suunatud väljaannete turule sisenemine.

Lisaks on Äripäeva teabevara väljaanded täielikult digitaaliseerunud, pakkudes terviklikku digitaalse infotööriista koos otsingu ning audio- ja videopeatükkidega.

Infopanga uus veebisait võimaldab paremat mobiilikogemust, kiiremat navigeerimist, tugevat SEO tulemust ning mugavamat hinnapakkumiste tellimist. Infopanga võlaregistri teenus võimaldab nüüd võlanõudeid esitada ka Äripäeva ja teemaveebide kaudu. Uus platvorm on kasutajasõbralikum ja pakub paremat kliendihaldust.

Kestlikkusele pööratakse 2024. aastal suurt tähelepanu ka konverentside ja ürituste korralduses, eelistades taastuvenergiat ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning vähendades pabermaterjalide kasutust.

Riskide maandamise eesmärgil laiendatakse ja uuendatakse vastavalt kliendi vajadustele tooteportfelli ning jälgitakse sisendhindade muutusi.

2024. aastal maksti juhatuse liikmetele 354 tuhat eurot tasusid. Juhatuse liikmete leping sisaldab tingimust, et juhatuse liikme vabastamisel maksab ettevõte lahkumishüvitisena 12 kuu tasu.

Lõppenud aastal lõpetasime Lätis oma testpiloodi. Sealne äri iseseisvus ning meie omanikfirma registreeris eraldi äriühingu Bonnier News Latvia SIA.

AS Äripäeva 2024. aasta majandusaasta aruandes on toodud mitmeid olulisi majandussuhtarve, mida saab analüüsida järgmiselt:

1. Käive
2024. aastal oli käive 20,7 miljonit eurot, mis on sisuliselt sama suur kui eelmisel aastal (20,7 vs 20,73 mln EUR). See näitab stabiilsust müügituludes, mis on positiivne majanduskeskkonna väljakutsete juures.

2. Ärikasum ja ärikasumi marginaal
Ärikasum kasvas 5% võrra 2,24 miljonilt 2,35 miljoni euroni. Ärikasumi marginaal oli 11,4% (2023: 10,8%). See on hea tulemus, näidates kasvavat kasumlikkust ja efektiivsemat tegevust.

3. Puhaskasumi marginaal
Puhaskasum ulatus 2,3 miljoni euroni, mis annab puhaskasumi marginaaliks ligikaudu 11%. See on tugev näitaja, mis peegeldab ettevõtte võimet hoida head kasumit ka pärast kõiki kulutusi ja makse.

4. ROE (omakapitali tootlus)
2024. aasta ROE oli 81,7%, mis on äärmiselt kõrge ja näitab, et ettevõte suudab oma omakapitalile luua suurt kasumit. See võib olla tingitud ka madalast omakapitali osakaalust (vt allpool), kuid üldiselt on tegu väga hea tootlusega omanikele.

5. ROA (varade tootlus)
Varade tootlus (ROA) oli 23,8%, mis näitab ettevõtte head suutlikkust teenida kasumit kogu vara pealt. Ka see näitaja on väga tugev ja räägib efektiivsest varahaldusest.

6. Omakapital ja omakapitali osakaal
Aruande lõpus oli omakapital 2,81 mln eurot ning bilansimaht kokku 9,6 mln eurot, mis tähendab omakapitali osakaaluks ligikaudu 29%. See tähendab, et ettevõte kasutab olulisel määral ka võõrkapitali. Madal omakapitali osakaal võib suurendada finantsriski, kuid annab ka võimaluse kõrgemale finantsvõimendusele.

7. Likviidsus
Raha ja raha ekvivalendid moodustasid bilansis 6,8 mln eurot, samas lühiajalised kohustised olid 6,8 mln eurot. Likviidsusseis on stabiilne, kuna rahavood on tasakaalus kohustustega. Ettevõte haldab rahavooge efektiivselt ka kontsernikonto abil.

8. Töötajate arv ja tööjõukulud
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 224 (aasta varem 230) ja tööjõukulud tõusid veidi 10,8 mln euroni. See näitab mõningast personali optimeerimist koos kulude kontrollimisega.

9. Investeringud immateriaalsesse varasse ja tarkvarasse
Arvestades suuret panust tarkvaraarendusse (loe: uued veebilehed, klienditarkvara), on ettevõte investeerimas digitaalsete kanalite tugevdamisse, mis on positiivne tulevikustrateegia seisukohalt.

Kokkuvõtteks:
AS Äripäeva finantsnäitajad on 2024. aastal üldjoontes tugevad ja stabiilsed. Kasumlikkus on tõusnud ning ettevõtte finantsseisund on kindel, kuigi omakapitali osakaal võiks olla tugevam riskide maandamiseks. Ettevõte on efektiivselt juhtinud kulusid ja investeerinud oma tooteportfelli digitaalsesse arengusse, mis loob head eeldused jätkusuutlikuks kasvuks.

Aruandeaastal 2024 oli AS Äripäeva müügitulu 20,7 miljonit eurot, mis on praktiliselt sama mis eelmisel aastal (20,7 mln eurot). Ärikasum kasvas 2,24-lt 2,35 miljoni euroni, näidates kasumlikkuse paranemist. Rahavoogude aruande järgi oli äritegevuse rahavoogude netosumma 1,75 miljonit eurot, mis on madalam võrreldes eelneva aasta 2,94 miljoniga ning investeerimistegevuse rahavood olid negatiivsed (-0,14 mln eurot). Makstud dividendid kasvasid 2,1 miljonini (eelmisel aastal 1,8 mln). Bilansis oli varade kogumaht peaaegu muutumatult 9,6 miljonit eurot, kuid lühiajalised kohustised vähenesid 7 miljonilt 6,8 miljonile ning omakapital kasvas 2,6 miljonilt 2,8 miljonile eurole. Kokkuvõttes säilitas ettevõte stabiilse müügitulu, parandas kasumlikkust ja omakapitali, kuid rahavoogude vaba osa oli väiksem kui eelmisel aastal.

2024. aastal tehti tarkvaraarendusse investeeringuid 1,0 miljoni euro ulatuses (aasta varem 1,1 miljonit eurot). Suuremad parendused keskendusid veebisaitidele, Infopangale ja uuele klienditarkvarale. Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamiseks kulutati 352 tuhat eurot (eelmisel aastal 184 tuhat eurot). Immateriaalsed põhivarad sisaldavad veebiplatvorme ning nende soetusmaksumus oli 840 tuhat eurot, jääkmaksumus 606 tuhat eurot.

Ettevõttel on kasutusrendi kaudu renditud ruumid ja sõiduautod ning kasutusrendikulu 518 tuhat eurot (eelmisel aastal 498 tuhat eurot).

Edasiste tulevaste investeeringute kohta konkreetset infot aruandes ei ole.

- 2024. aasta mais avati neljateistkümnenda teemaveebina "kestlikkusuudised" nimeline jätkusuutlikkuse sait.
- Novembris lõppes Äripäeva klienditarkvara väljavahetamise esimene etapp.
- 2025. aasta algusest muutub Äripäev täielikult digitaalseteks väljaanneteks.
- Kuna inflatsioon Euroopas on taltunud, siis intressitasemed 2024. aastal langesid ja jätkavad langemist 2025. aastal.
- Äripäeva viimane trükitud väljaanne ilmus 2024. aasta detsembris.
- Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
- 2024. aastal sõlmiti aasta koostööleping ajakirjaga Kalastaja, mille raames tuldi tarbijatele suunatud väljaannete turule.
- Lätis lõpetati Äripäeva testpiloot, kohaliku äri iseseisvust toetas emafirma registreerides eraldi äriühingu Bonnier News Latvia SIA.
- 2024. aastal jätkatakse Eesti loetumate ajakirjade "Imeline Ajalugu" ja "Imeline Teadus" väljaandmise kõrval ka nende digitaliseerimist.

Äripäev pöörab jätkuvalt tähelepanu sisemistele keskkonna- ja sotsiaalse vastutuse teemadele. Koostöös emafirmaga Bonnier Group AB alustati 2021. aastal ettevõtte ökoloogilise jalajälje mõõtmist, et hakata välja töötama jätkusuutliku majandamise äriplaani. Iga-aastaselt mõõdetakse ressursikasutust (energia, paber, töövahendid, transport, levikulud, tehnoloogiline saaste) ning kaardistati töötajate tööle tulemise harjumused. Alates 2022. aastast kasutab Äripäev kontoris taastuvenergiat, mis on vähendanud büroopinna CO2 jalajälge ligi 85% ning taset hoitakse. Jätkatakse paberivaba tööviisi arendamist ja jäätmekäitluse tõhustamist. Veebiplatvormide energiatõhususe kasv aitab jalajälge vähendada ning sisemised arendused vähendavad tehnoloogilisi kulusid ja koormust keskkonnale.

Töötajate heaolu toetatakse vaimse tervise teenustega, sporditoetuste ja terviseedendusega. Viidakse läbi rahuloluküsitlusi ja korraldatakse sisekoolitusi. Meeskondadel on võimalus osaleda ühisüritustel ja heategevuslikes algatustes.

2024. aastal pöörati kestlikkusele eraldi tähelepanu ka konverentside ja ürituste korralduses. Eesmärk on anda ühiskonnale väärtust, koormamata liigselt keskkonda. Ürituste korraldamisel valitakse partnerid, kes järgivad kestlikkuse põhimõtteid, kasutatakse kraanivett ja korduvkasutatavaid pudeleid, pakutakse kohalikku ja taimset toitu, korduskasutatavaid nõusid ning välditakse trükimaterjale. Prügi sorteerimine ja korduvkasutamine on ürituste loomulik osa. Soovitatakse külalistel kasutada keskkonnasõbralikku transporti. Kasutatakse võimalusel taastuvenergiat ja säästlikke valguslahendusi. Pabervihikutest loobumine ning digivihikute kasutuselevõtt on olnud oluline samm, mida kliendid on hinnanud positiivselt. Kõige eeskujulikuma kestlikkusega üritus oli 2024. aastal ESG praktikute konverents. Ürituste e-poes jagatakse põhimõtteid, et kasvatada teadlikkust ja toetada positiivseid valikuid.